Kuvatud on postitused sildiga Wii. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Wii. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 9. veebruar 2009

Tee ise Wii reisikomplekt

Nindendo Wii pakend on üks mugavamaid ja vastupidavamaid konsoolipakendeid. See koosneb kahest vastupidavast sahtlist, millele on numbrite ja piltidega kenasti märgitud, millised komponendid neisse mahutada tuleb.



Wii pakend on äärmiselt vajalik, kui soovid mööda ilma ringi sõita ning konsooli mängimiseks üha uuesti kokku-lahti pakkida.



Kindlasti on hoolikad Wii omanikud märganud, et konsooli transportimisel esineb väike probleem. Nimelt, kuigi karp ise meenutab keskmise suurusega kohvrit, puudub Wii pakendil sang.

Probleemile on olemas lahendus, kui joote õlut piisavalt palju, et nelipakkide tassiminesest tüdinud olles juba 24-purgiseid kohvreid kasutate.



Pole teada, kas see on Nintendo ettenägelikkus või võeti kuulda eelmiste konsoolide omanike palveid, kuid õnneks disainis Nintendo Wii karbi täpselt selliste mõõtudega, et see mahub ülitäpselt Euroopa 24 x 0,33 l purgi õllekohvrisse.



Lisaks toimib õllekohver vutlarina, mis ei lase auto pakiruumis teie kaunil Wii karbil asjatult kriimustuda.



Kokkuvõtteks, kui tahate edaspidi oma Wii pakendit mugavalt tassida ja transpordikahjustuste eest hoida, siis jätke see nelipakk ning lubage endale üks korralik kohvritäis õlut. Jooge see tühjaks ja reisige mõnuga. Sama muretult nagu te seda Virtual Boy Blockbuster kohvriga teeksite.

pühapäev, 8. veebruar 2009

Super Smash Bros. Brawl ja veidi Nintendo õnnemängudest

Super Smash Bros. Brawl (2008) on kauaoodatud kolmas osa Smash Bros. seeriast. Esimene osa ilmus 1999. konsoolil Nintendo 64, selle järg Super Smash Bros. Melee (2001) oli aga Game Cube bestsellerite hulgas.

Kogu Smash Bros. seeriat iseloomustab ja eristab teistest võitlusmängudest reegel, et võidab mängija, kes viimasena areenile jääb. Elunäidiku asemel on kasutusel vigastatuse protsent. Mida kõrgem see on, seda kaugemale löögi saanud mängutegelane lendab. KO jaoks peab aga vastase üle serva lennutama, mis tähendab, et ka täiesti vigastamata tegelane võib ühe hetkega matši kaotada.



Käesoleva mängu peamiseks uuenduseks on edasiarendatud ühemängija seiklusmängu osa, mis varasemates osades on tagasihoidlik olnud. Ja otse loomulikult on mängule lisatud online võimalus.

Seiklusmäng Adventure Mode: The Subspace Emissary on üsna äge. Ka seda saab mängida kahekesi, nagu võitlus- ja actionmängude puhul tavaks. Tegu on klassikalist platvormerit meenutava mänguga, mida ilustavad korralikud videoklipid. Mängus on tegelased ette antud ning need vahetuvad pea iga taseme järel. Mängu käigus saadud kleebiste abil saab oma tiimiga ühinenud tegelaste omadusi arendada. Süsteem on üsna keeruline. Kõigi 700 kleebisega majandamiseks on pühendatud tervelt 20 lehekülge 208-st raamatus Super Smash Bros. Brawl Official Game Guide Premiere Edition.

Super Smash Bros. Brawl mängu Classic Mode sisaldab 12 erinevat võitlusvälja ja 2 Target Smash taset. Classic Mode läbitakse algusest lõpuni kindla valitud tegelasega. Tasemed on erineva raskusastmega. Näiteks võib mõni tase lõppeda juba sekund pärast algust, kui loll vastane otsustab ise üle ääre alla hüpata. Samas tuleb ette ka pikaks venivaid kaklussessioone, mis ei taha kuidagi lõppeda.

Online's, kui sa ei viitsi kakelda ei sõprade ega võõrastega, on sul alati võimalus kasutada oma mängus teenitud münte totalisaatoril. Iga natukese aja tagant saab panna panuse tegelasele online matšis ning vaadata, kuidas ta haledalt peksa saab ning kogu sinu panustatud summa tuulde lennutab.

Super Smash Bros. Brawl totalisaator meenutab, et Nintendo on läbi ajaloo olnud väga õnnemänge soosiv. Näiteks Game Boy mängus Super Mario Land (1989) sai iga taseme lõpus proovida õnne elude ja Power-Up'de peale.



Super Mario Land 2: 6 Golden Coins (1992) sisaldas juba konkreetset kasiinot, kus oma suure vaevaga korjatud münte elude saamiseks ohverdatud sai.




Ka Nintendo DS mäng New Super Mario Bros. (2006) ei ole õnnemängudest puutumata. Picture Poker on ikka väga sõltuvust tekitav.


reede, 7. detsember 2007

Rayman Raving Rabidds 2

Mul on Nintendo of Europe lehel umbes üle 6000 tähe. Juhuu, saan osta 1500 wii punkti. Ei tea isegi päris täpselt, miks ma 5 aastat tagasi neid tähti koguma hakkasin. Võib-olla seetõttu, et tookord lubati 6000 tähe eest tasuta GBA, mis loomulikult hetkega ära jagati. Investment to future maybe... Aga see selleks.

Käisin täna Andricos ja avastasin ebameeldiva üllatusena, et nad on oma hinnapoliitika ümber teinud... Ühesõnaga, ostsin 999 eest Rayman Raving Rabbids, kuigi see laohind oli kallim kui näiteks Kaubamajas.

Mäng ise

Intro on, väga lahe. Ka Ubisofti kõll, mida nad sada aastat uuendanud pole, oli omal kohal. Kogu mängu ülesehitus on keskendunud faktile, et kui mees tahab minimängu mängida, siis ta peab seda saama. Minimängude lahti lukustamine on muutunud sümboolseks ja ei sõltu enam scoorist (vähemalt ei ole avastanud, et sõltuks). Mis veelgi parem, sa saad koostada oma lemmikminimängude kollektsiooni. See väike featuur annab minu jaoks asjale palju juurde, sest RRR1 puhul oli suht tüütu otsida mänge, mida tahtsid ise uuesti teha ja teistelegi näidata.

Presentatsioonilevel on tõusnud. Minu arvates kohe väga palju. Mängude introklipid on huvitavad, pikemad ja veelgi naljakamad. Mäng on jagatud tuurideks: USA, Euroopa, Lõuna... Ida... kõik sellised kohad, kuhu tulnukad võiksid oma suurte õhulaevadega Independence Day eeskujul hõljuma minna.

Iga continendi lõpus saad ühe bonus-railshooteri, mis on üsna lahedad, kuigi esimese osa railshooterid on lühemad ja pingelisemad. Surma sa seal vist ei saa ja kogu tegevus toimub fotorealistlikus keskkonnas. Näiteks on nähtavad objektid, nagu autod-majad ja tuletõrjeveehüdrandid on muudetud objektideks, mille külge sinu vetsupumbad külge jäävad.

Isegi jäneste kostümeerimise osa on omaette vahva. Nimelt saab neid täringu abil. Kostüümeerimisvõimalus, jättis mind tutvustustes külmaks, kuid kuna nad jagavad sulle iga minimängu lõpus ühe vahva kostüümi, siis sa lihtsalt ei saa seda mõne vaese jänese selga proovimata jätta.

Kahjuks pole ma veel jõudnud kõige oodatuma mänguni - Rabbid Rock Band.

Kokkuvõtteks. Paljud arvustused kiidavad RRR2. Õnneks enne ostmist lugesin ka üht laitvat, kus öeldi, et see ei sobi õlut ja juustu näost sisse ajavale keldris Wiiga mängivale karvase seljaga tüübile. Okei, mu selg ei ole karvane ja mu Wii asub elutos. Kõik peaks klappima ja klapibki.