Kiire pilk sahtlisse - Pinball Fantasies (1995)

Pinball Fantasies (1995) kaanepilt on ebameeldiv. Klounid on niigi eemaletõukavad, isegi Ronald McDonald. Ja ega asja ei tee paremaks poole küünra pikkuse keelega malelaua katsumine. Tegelikult see pole malelaud, vaid deemonliku lossi marmorpõrand. Kuigi mängu kaanekujunduses on robustselt rõhutud klounile, on sisu poolel samaväärselt tsirkusele esindatud rallirada, miljardimäng ja Dracula teema, teda ennast vaikselt välja jättes.

Pinball Fantasies on lihtne Game Boy pinball. Neli mängulauda, kaks päris mõnusat, üks jamapoolne. Korraga näeb poolt mänguväljast, nagu ikka. Rohkem ongi ühelt Game Boy 160x144 maatriksilt raske tahta. 

Samas ega vähem graafikat, kui selles mängus, kah ei taha. Esmakordselt proovides käis mäng korraks sisse-välja, sest nõnda fantaasiavaeseid lauakujundusi annab otsida. Mängus on niigi vähe sprite ehk liikuvaid objekte ja lisaks on taustapildi puhul ikka korralikult piksleid kokku hoitud. 

1989. aastal ilmunud mängude puhul on hõre graafika veel mõistetav, kuid 1995. lasti Game Boy peale juba selliseid graafikamonstrumeid, mis üritasid isegi Super Nintendoga rinda pista. Loomulikult vaeste mängijate jubeduskarjete saatel, sest kõike seda saatis piinav aeglus.

Ühes asjas tuleb Pinball Fantasies mängu kiita. Kui pildilise koha pealt silma kinni pigistad, saad nautida väga sujuvat pinballi täiesti talutava chiptune saatel. Ei midagi meeldejäävat, kuid vähemalt probleemideta mängitav.