kolmapäev, 23. mai 2012

INTERVJUU: Retropeldiku autor Terry London räägib kirest Game Boy ja retromängude vastu

Otsekoopia Delfi Forte 23.05.2012 artiklist

Tõsimänguritele on ikka meeldinud vanadest videomängudest lugeda. Oma hobi ajalugu on ju tore tunda (avastad, kust praegu mängudes levinud ideed pärinevad) ning lisaks on paljud retromängud endiselt nauditavad ja kutsuvad. 

Retromängudest eesti keeles kirjutajaid on üldiselt vähe. Seetõttu hakkas mind huvitama hiljuti "Puhata ja mängida" raadiosaates osalenud Terry London, kes rääkis oma armastusest Nintendo esimese taskukonsooli Game Boy vastu.
Terryl on üllatavalt kaua tootmises püsinud seadme (1989-1998) mängude täielikust kogust puudu vaid mõnikümmend teost. Tema muljetest nende proovimisel saab lugeda Retropeldiku ajaveebis.
Terry London on meeldejääv nimi: kas see on varju- või koguni pärisnimi?
Terry London on minu sünninimi, sellest midagi pikemat rääkida polegi, nii lihtsalt on. :)
Räägi endast lähemalt
Vabast ajast üle jääva vaba aja pühendan Retropeldiku ja Puldimurdja ja nende Facebooki lehtede ülalpidamisele. Seda pole palju, kuid ajapikku on lugemist kogunenud.
Kes blogi või foorumit jälginud on, vast teavad juba, et olen üks nendest koledal kombel kogumisekire küüsi sattunutest. Pisiku sain ilmselt kunagi lapsepõlves kingiks saadud esimese põlvkonna Nintendo Game Boyst, mida mul oli õnn omada selle hiilgeajal.
Tollal ma muidugi ei aimanud, kuhu see kõik viib. Vahepeal sai konsool vahetatud SEGA Mega Drive'i vastu ja seegi lõpuks ülikooli minnes müüdud, et kaks järgmist (Sony PlayStationi võidutsemisel kestnud) TV-konsooli põlvkonda õpingute ja õlu kõrval üldse vahele jätta.
Asi läks põnevaks, kui avastasin, et vanu häid mänge saab uuesti läbi elada emulaatorite abil. Millegipärast tõmbasid ikka just vana laimirohelise pildiga Game Boy mängud, mida oli millegipärast vaja kohe ka kollektsioneerima ja süstematiseerima asuda.
Ere elamus oli, kui sain lõpuks internetivihje abil ühest veidrast "Final Fantasy Adventure'i" mõistatusest edasi. See tundus uskumatu, seitse aastat ootamist, et üks mäng lõpuni mängida.
Päris mängude kogumine sai alguse, kui eBay Eestisse saatmist võimaldama hakkas.
Esialgne huvi oli taastada oma kunagine väike kollektsioon ja osta veel mõned parimatest parimad, kuid üsna pea sain oma esimese saja mänguga postitada tollase YouTube'i suurima klassikalise Game Boy mängukollektsiooni video. Niivõrd puudulik oli internet veel viis aastat tagasi.
Kui palju ise jälgid retromängudest artikleid, videosid, saateid vms? Aga kaasaegsetest?
Mäletan, et veel 2006. aasta kandis oli tohutu nälg mõnusate retromängude ülevaadete kohta. YouTube tundus olevat täis vooditekil filmitud juhuslikke mängukogusid ja ainus asine info vanadest mängudest leidus teksti- ning mõningasel pildikujul.
Siis avastasin kogemata Angry Nintendo Nerdi (hilisem AVGN) ja seejärel läks iga järgmine leid läks aina paremaks. Sisuliselt kaotasin vajaduse igasuguse telekavaatamise järele.
Lemmikuteks on läbi aastate olnud ClassicGameRoom (cgrempire.com), just aeg, kui see veel vanadele Atari kaasaegsetele mängudele keskendus; retrowaretv.com ja muidugi ScrewAttack.com.
Entusiaste, kes suudavad väga positiivselt nii uusi kui ka vanu mänge arvustades üllatada, tuleb ikka vahest ette. Minu jaoks on oluline just vahetu kogemus ja emotsioon, mitte niivõrd IGNi stiilis kvaliteedipunktide jagamine.
Kohalikest üritajatest tooksin esile Iskramani videoarvustused. Tema muheda huumoriga vürtsitatud omaaegsete arcade-mängude kogemusi on lausa lust kuulata. Eesti mängumaastik vajab selliseid mehi.
Metsikutest retrokollektsionääridest julgeksin soovitada Gamester81 kanalit. Tundub pea võimatu leida mängukonsooli, mida tal veel olemas ei ole.

Piltidel (vasakult): 
* Game Boy, Game Boy Colori ja Nintendo DS-i mängude karbid võrdlusena
* "Pocket Bomberman": tüüpiline väljaspool Jaapanit levinud Game Boy mängu pakend
* Terry ja Commodore 64
Milliseid mänguseadmeid üldse kõige armsamaks pead ja mida ise hetkel aktiivselt kasutad?
Siinkohal pole vist raske arvata. Midagi pole teha, ikka Game Boy.
Mängin küll GB Colori peal, aga just esimese põlvkonna mänge. Sellele järgneb kohe DS Lite, mis tundub mulle Game Boy Advance SP järel kõige parema disainiga mängukonsoolina üldse. Nintendo järgnevad portatiivsed väljalasked seda igatahes ületada pole suutnud.
3DS on iseenesest tore ja ma mängin sellel üsna tihti, aga sarnaselt esimese paksu DS-iga on konsool oluliste disainivigadega.
Armsust ise on ikka tegelikult väga raske esile tuua. Mulle on minu Nintendo Virtual Boy samuti väga oluline, samuti Vectrex. Kahjuks polnud mul õnne või õnnetust neid kaasaegsena omada, kuid tegu on sedavõrd unikaalsete seadmetega, mis suudavad oma ajastu vaimsuse väga kenasti tänapäeva kaasa tuua.
Minu mängimise keskmine aktiivsus on väga küsitav. Lihtsalt enam pole neid kümneid-sadu tunde RPGdesse uppumiseks. Üldiselt jaotub mu aeg Game Boy lõputuna näiva põllu uurimise, PS3, DS-i, 3DS-i ja Wii vahel. Vahest harva mängin mõne teise nüüdseks retro konsooli peal.
Kuidas Nintendo hilisemad taskukonsoolid meeldivad (pärast Game Boyd - GBA, DS-pere, 3DS)
Täpsustaksin, et kuigi nii mõneski portaalis pannakse need samasse patta, siis pärast Game Boyd tuli Game Boy Color.
GBC sümboliseerib minu jaoks mängude poolest ebahuvitavat ajastut. Kui labidavara on kogu aeg toodetud, siis seda põlvkonda iseloomustavad igavad aeglaselt käivituvad koledate värvidega mängud, mis juhatas sisse veidra tava, et mida halvem mäng on, seda kauem peab ootama, enne kui seda mängima saab hakata. Loomulikult on GBC mängude hulgas ka palju positiivseid erandeid.
GBA tulek tõi aga palju toredat paljude väga heade Super Nintendo portide ja uute kvaliteetsete mängude näol. Kahjuks ka massilise piraatluse. Kollektsioneerida soovitan ma seda ajastut aga väga ettevaatlikult, sest Euroopas müüdi võltsinguid suisa suurtes elektroonikapoodides.
Rada, mida mööda Nintendo oma portatiivsete konsoolidega seni käinud on, mulle üldiselt meeldib. Nagu eespool mainisin, esineb veidraid disainivigu, kuid reeglina need kaovad järgmise versiooniga. Seda oodatakse ka 3DS-i puhul.
Mänge teadlikult soetades saad unustamatult meeldivaid elamusi. Pinnapealselt erinevat jama masinasse toppides võib igast mänguaparaadist nadi mulje jääda, näitab too siis stereoskoopilist 3D-pilti või mitte.
Mis uusi mänge hetkel ootad või proovid?
Uute mängude soovide nimekiri on hetkel tühi. Kui kunagi ammu oli nälg iga järgmise mängu järele, siis nüüd aeglase mängijana on mul metsikult häid mänge pooleli.
"Unchartedi" seeria, viimane "Batman", "Legend of Zelda" mängud nii Wii, DS-i kui ka 3DS-i peal. No ja viimane "Super Mario 3D". Tundub, et lihtsam on mänge muretseda kui neid läbi mängida.
Mulle ka meeldib Nintendo, aga ikkagi - miks Nintendole keskenduv ajaveeb, mitte mõni teine kultuslik seade, nagu Dreamcast?
Retropeldikus Nintendole keskendumine tuleneb materjali üleküllusest. Minu põhimõte on, et kirjutan vaid sellest, mida ise oman ja vahetult kogen. Paratamatult on mul proportsionaalselt Game Boy teemalist kraami kõige rohkem ja ülejäänu on lihtsalt oma aega ootama jäänud.
Tagantjärele olen lisaks erinevatele Game Boy versioonidele muretsenud nii SEGA Game Geari kui ka Neo Geo Pocket Colori. Kui leian mõistliku pakkumise, on plaanis soetada ka esimene Atari Lynx.
1990ndate algus on ajajärk, mis tundub siiani väga põnev, tsementeeriti siis ju tänaseni kehtiv arusaam portatiivsest universaalsest mänguaparaadist. Enne seda toodeti veidrusi, mille üheks toredaks näiteks on Vectrex.
Nintendo on südamesse jäänud eelkõige ajaloolistel põhjustel, kuid seda on toetanud ka täpselt minule sobivad mängud.
Olen küll mõelnud, et huvitav, kas lapsepõlves Game Geari omanikuna oleksin täiskasvanuna nö SEGA kid, eriti, kui tolle pildiline ilu oli Game Boyga võrreldes täiesti laes. Usun siiski, et vist mitte. SEGA Mega Drive'i omasin suhteliselt samas ajajärgus pikka aega, kuid nii olulist jalajälge hinge ei jäänud. Nii olengi Mega Drive'i mängude puhul piirdunud PlayStation 3 kollektsiooniga.
Muide SEGA Dreamcasti kogemuste jagamist olen samuti kaalunud. See idee jäi konsoolis peituva kustunud patarei vahetamise taha.
Piltidel (vasakult):
* Game Boy perekond (Classic, Pocket, Light, läbipaistev Pocket, Color, Advance, Advance SP) 
* Haruldane "Game & Watch" kogumik Nintendo DS-ile 
* Game Boy Light ja Pocket kõrvuti. Light on haruldane, vaid Jaapanis ilmunud esimene taustavalgusega Game Boy
Kuidas sattusid "Puhata ja mängida" raadiosaatesse? Kas oled (mängudega seoses) ka enne avalikkuse ees esinenud?
Saatesse kutsus mind külaliseks Puldimurdja foorumi algataja ja muidu tore sõber PeZ. Minu senised avalikud sõnavõtud mängude teemal on piirdunud kirjasõnas ja videokatsetes. Esinemine pole kunagi olnud ambitsioon omaette, sest kirjalik eneseväljenduse viis on mulle alati paremini sobinud. Seda nii oskuste kui ka stuudio puudumise tõttu.
Küll aga oli külaskäigu näol tegu väga toreda võimalusega. Pean tunnistama, et kui veel taolises ürituses osalema kutsutakse, kaalun täiesti osavõtmist.
***

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar